HoStock @ Greifi Trükimuuseum (17.12.2010)
Vanasti tuli tsirkus linna ilmatu kära ja müraga, HoStocki “telk” (Greifi Trükimuuseum) asus küllaltki nurgataguses kohas ning ega kui assisteerivaid pärgamendirulle lugenud ei oleks, siis vistist polekski seda kohta üles leidnud. Tillukene eesruum, kurja pilguga valvurid ja piletilett, kust sai sutsaka aerosoolvärvi käeselja peale (soovi korral kindlasti ka mujale). Esimeses, väiksemas ruumis mängisid muusikat erisugused plaadikeerutajad; suuremas ruumis astusid üles aga elavat muusikat tegevad artistid. Kolme aastakümne taguse pioneeride nääripeo vaimus kosmoloogialabor ja tripopodid, nostalgiahõnguline ja avara ehitusega sõukese, kuhu selle õhtu tipphetkel võis koguneda ligikaudu paarisaja osaleja kanti, nende seas kohtas nii tavalisi kodanikke kui tsirkuselanikke endideid. Esinejateplejaad oli lai ja kirev – midagi igaühe maitsele.
Päris esimene bänd jäi küll nägemata, kuid esimene nähtud bänd, milleks oli Led Boots (juttude järgi selleks ürituseks spetsiaalselt kokku pandud kollektiiv), jättis äärmiselt vinge mulje. Milline lavaline sünergia! Näod on tuttavad, aga nimedega neid kokku ei oska viia, väljaarvatud kitarrist Sven, kes on kunagi kitarri mänginud Tartu tossuroki kollektiivi Smõugi ridades.
Crystal Cloisters juhatati kõvakübaraga õhtujuhi poolt sisse kui bänd, mille muusika nautimiseks peab tarvitama joovastavaid aineid – vale puha! Crystal Cloisters ise on substants, amorfne ühenduslüli maise lihava ja taevase, pilvepiiril laiuva spirituaalse kuningriigi vahel. Sisemine ja väljumine ussiaugu ühest kui teisest otsast näeb igakord isemoodi välja, ja kui esimesed katsed toda ussiauku läbida päädisid füüsiliselt katastroofiliste tagajärgedega, siis iga järgneva korraga on see muutunud aina valutumaks. Ühesõnaga, kloostrikristalli eliksiiri vaimu värskendavate toimeaine(te) potentsus muutub samm sammu haaval kõrgemaks, mille läbi avanevad uued väravad ja senikogematud tundmused. Masinavärk töötas perfektselt nagu alati, vääramatu stimulandina ergutas meeli visuaalne värvigomorra. Esmaettekandele jõudis ka nende uus lugu “Sünaps“.
Crystal Cloisters @ MySpace
Ümbritsev pidu arenes omasoodu. Algselt kahemeheprojekt, nüüdseks juba kolmest indiviidist koosnev vabamuusika kollektiiv Planet Spot, kellede koosseisu on vahepeal lisandunud kelmikate näomaalingutega tsirkusetantsijatar Blu, kosmosedžässi koherentsete lainete interferents. Publik oli igatahes neist lainetest kantud, tunduvalt rohkem kui eelnevate esinejate puhul – kas süüdistada selles nüüd tarbitud alkoholikoguseid või tõepoolest sünkroniseerusid punktiplaneedi gravitatsioonivälja tõmmitsad lava ees trallivate inimeste omadega. Paratamatult põrkusid minu lained ülejäänud publiku omadest, ja sisekosmose väljaspoolt avamisest ei tulnud suurt midagi välja: TUF-i intiimsem õhkkond, vähemate vastutöötavate võnkegeneraatoritega, jõudis ülesandepüstitusele üsnagi lähedale. Keelpillidele võib julgelt volüümi juurde surada, annaks tunduvalt massiivsust juurde. Vokaalilgi olid omad huvitavad sürreaalsed ja kandvad momendid, ootamatult hästi töötas isegi.
Planet Spot @ MySpace
No comments:
Post a Comment